Monday, December 15, 2008

Tõrvikud, rahvas ja uni -10

If you've done it, it ain't bragging. Mina tegin ära - ööbisin u -10 kraadises õhus vaatetornis Valgesoos. Ei rohkem ega vähem.

Body count: tõrvikuretkel osales 34 inimest ja 3 koera.

Ööbis: kolm inimest kõrval olevalt pildilt. 0 koera, aga mitu lindu, kes hommikuäratust tegid.

Alustasime 19 ajal Räni Selverist ja peale tõrvikute jagamist läks kõndimiseks. tarmo rääkis ajaloost, koerad jooksid ja meie kõndisime ka kuival maal üle mahalangenud puude. Kanuumatka trenn tuli kasuks.

Pean tunnistama, et jalutuskäik läks kiirelt ja ohutult ja kui enamus rahvast lahkus, alles siis hakkas tegelik tripp. esimene hirmuvärin lõi Helenile sisse, kes korrutas, et meil hakkab kindlasti külm. Sellepeale jõime liitri kuuma glögi. peale poole tunnist? lõkke ümber istumist oli ka meil aeg oma magamiskohta ronida. See oli pikk tee. aga madratsid said maha (Aitäh humanitaarabile aka Rita ja veel teised, tundmatud toetajad) ja magamiskotid peale. vaidlesime veidi selle üle, kes kus magab, aga leppisime, et haavaleht Helen saab keskele. Riided enam-vähem seljast ja magamiskotti. Sellele järgnes tunnine õhkamine, et oh kui ilus ja teineteise elulugude ülekuulamine. Ja siis tuli öö. Ilus öö. Soe öö (hommikul oli nii palav, et tahtsin juba riideid seljast võtta, korra nina magamiskotist välja pistmine mattis selle mõtte maha).

Hommikul äratas meid ... ei, mitte külm, ega ka karjuv naaber või vingugaas ;). Mind isiklikult äratas muidugi "alumisele korrusele" minev Tarmo ja siis telefon 7.57, et kas me oleme veel elus. Aga kuna päikesetõus oli alles kl 8.5..., siis oli meil veel aega, seda enam, et transporti Tartu meil veel polnud. Järgnes teine kõne, kus oldi üllatunud, et me juba autosid järgi ei kutsu. Suutsime üllatada nii endid kui teisi.

Päikeseloojang vaadatud, fotosessioon soojas aluspesus (jälgige reklaami, kindlasti anname välja 48tunniklubi soojapesukalendri :P) ja lonks leiget teed meega.

9ks oli kokkulepitud ka Transport Tartusse, seega tõepoolest: probleemidega tuleb tegeleda siis, kui nad tõstatuvad (onju, Helen?!). - see on minu arust antud ürituse motoks.

Ja nüüd ma olen tööl, koosolekul, ja mõtted on lumes.

Aitäh Tarmo, Helen ja Taavi! Ja loomulikult kõigile teistele osalejatele, et tegite tõrvikumatka nii ilusaks.

Teen ettepaneku järgmine üritus teha toas. Ilma varustuseta, st võimalikult väheste riietega. Nt Aurasse? Mis te arvate. Ja siis jälle lumme!

Pildid on nüüd ka üleval!

PS: Tarmo, ma loodan, et su legend emalätte kohta vastab ka tõele, ma jõin seda vett üsna ohtralt.

6 comments:

Tarmo said...

Legend saab teoks siis kui sa ise seda usud, ja pidurit peale ei tõmba :) Lased lihtsalt asjadel juhtuda......

Mägilanna said...

Jah, isegi mina ei suutnud uskuda, et te just tornis ööbite - nägite ju küll minu eelistatud karupesa... Ülikõva igatahes, müts maha teie ees! Ja siseürituste list on meil ka päris olemas;-) Aga minul ei oleks ka selle vastu midagi, kui Lukas teeks blogisse väikese reklaamsissekande, et milline on sobiv soe aluspesu ühele 48-tunni-klubilise.

Peeter said...

Mõned udu pildid meie fotokast

Peeter said...

Link ise ka: http://www.foto24.ee/album/42623

Aivar Alle said...

Aitäh kõigile, kes sellest matkast osa võtsid. Ja Tarmole eriline respect))
Tõrvikud, kuuvalgus, salapärane öine loodus, kohalikud legendid ja megakange võlujook suutsid luua tõeliselt müstilise feelingu nagu oleksime osalised mingis ürgses rituaalis.
Kahju, et teiega ööbima ei jäänud.

Monika said...

Sellel lingil minu pildid müstilisest päkapikurongkäigust kodades: http://picasaweb.google.com/monikah30/Taevaskoja#
Tänud kõigile!