Pohmakaralli alias Rahvaspordipäev 01.01

Kohe ongi läinud see aasta ja uus tuleb pauguga. Suure pauguga ja ilmselt ei taha mõni 01.01.2009 hommikul ärgatagi. Halb enesetunne tuleb endast välja juurida ja siin tuleb appi 48 tunni klubi.

Plaan
01.01.2009 kell 16.00 saame kokku A. Le Coqi spordihalli parklas ja läheme Emajõe luhale uiskude ja tõukekelkudega kihutama. Miks just luhale ? Hetkel on jõgi üle kallaste ennast ajanud ja rahus võid siledal jääl kihutada pikalt- milline hoog ;)

PS: Igaüks võtab vajadusel oma pohmakaravi ise kaasa :)

Kui sul ei ole uiske siis laululavalt saab rentida 25 h tund ja päev on 150. Soovijad helistage Rita- Anetele 52 32 177 ja pange enda omad kinni, sest arv on piiratud.

Ürituse hümmni leiad siit.

Alusta aastat tormakalt 48 tunni klubiga !

Kirglikku uut aastat!

Kallid sõbrad,

Soovin teile rahulikku pühadeaega. Et oleks aega mõelda olnule ja tulevale, veeta aega kallite inimestega ja ka iseendaga.

Uueks aastaks soovin palju kirglikkust, soojust, seiklusi (48tunniklubi ja JCIga) ja seda little-something-more.

Jääge ootama uusi ootamatusi 48tk poolt!

48 tunni klubi tiimi nimel,

Liisi Toom

Tõrvikud ja kuu Taevaskojas

Oli vist oktoober, kui käisin viimati öises Taevaskojas ühel mängul kaasas. Kuu säras kõrgel ja ma tahtsin järgmine kord tulla tagasi kui lumi on maas ning kuu kõrgel. Pühapäeval täitus mu unistust- see oli elu mõnusam kodades kolamine. Tänan kõiki neid, kes leidsid aega tulla ning selle õhtu endale ja teistele eriliseks tegid.

Tegelikult mida su hing veel ihkab- lumi, kuu, talveöö, tõrvikud ja head sõbrad koos. Nimetan seda täielikuks romantika paketiks. Seda tõestasid osalenud pered ja paarid. Loodan, et kodade vägi jõudis kõigi hinge.

Aga tõeline rahu ja nauding oli siiski Valgesoos, mõned seda ei näinudki. Süütasin lõkke, teeküünaldest tegin energiaringi ja torni tipust avanes eriti lahe vaade. Ma oleks võinud kuusäras tiksuda ilmselt tundide kaupa sest seltskond oli hea ja õhtu uskumatult mõnus. Seda on raske mul sõnadesse panna- peate ise kogema. Uuest päevast oli vist esimene tund möödas kui uinusime talveöös küünalde säras. Hommikul tervitas meid päikese tõus. Kas sina oled tund aega hommikul päikese tõusu vaadates ärganud ? Pärast nautisime päikesesäras uue päeva algust Taevaskoja seminarimajas kohvi tassi taga.

Kõik oli täiuslik, oleks ainult tibakene rohkem võinud seda ilu nautida ja lihtsalt olla.

Seni on kõik üritused väga ühe piirkonna kesgsed. Osalt selle pärast, et olen ise Taevaskoja TPK tööl aga teisalt siin on ka minu hing ja süda. Looduses on olnud erakordsed hetked. Kui sa tahad nendest erakordsetest hetkedest osa saada siis hoia silm peal meie tegemistel !

Kohtume Taevaskojas :)

Tarmo

Tõrvikud, rahvas ja uni -10

If you've done it, it ain't bragging. Mina tegin ära - ööbisin u -10 kraadises õhus vaatetornis Valgesoos. Ei rohkem ega vähem.

Body count: tõrvikuretkel osales 34 inimest ja 3 koera.

Ööbis: kolm inimest kõrval olevalt pildilt. 0 koera, aga mitu lindu, kes hommikuäratust tegid.

Alustasime 19 ajal Räni Selverist ja peale tõrvikute jagamist läks kõndimiseks. tarmo rääkis ajaloost, koerad jooksid ja meie kõndisime ka kuival maal üle mahalangenud puude. Kanuumatka trenn tuli kasuks.

Pean tunnistama, et jalutuskäik läks kiirelt ja ohutult ja kui enamus rahvast lahkus, alles siis hakkas tegelik tripp. esimene hirmuvärin lõi Helenile sisse, kes korrutas, et meil hakkab kindlasti külm. Sellepeale jõime liitri kuuma glögi. peale poole tunnist? lõkke ümber istumist oli ka meil aeg oma magamiskohta ronida. See oli pikk tee. aga madratsid said maha (Aitäh humanitaarabile aka Rita ja veel teised, tundmatud toetajad) ja magamiskotid peale. vaidlesime veidi selle üle, kes kus magab, aga leppisime, et haavaleht Helen saab keskele. Riided enam-vähem seljast ja magamiskotti. Sellele järgnes tunnine õhkamine, et oh kui ilus ja teineteise elulugude ülekuulamine. Ja siis tuli öö. Ilus öö. Soe öö (hommikul oli nii palav, et tahtsin juba riideid seljast võtta, korra nina magamiskotist välja pistmine mattis selle mõtte maha).

Hommikul äratas meid ... ei, mitte külm, ega ka karjuv naaber või vingugaas ;). Mind isiklikult äratas muidugi "alumisele korrusele" minev Tarmo ja siis telefon 7.57, et kas me oleme veel elus. Aga kuna päikesetõus oli alles kl 8.5..., siis oli meil veel aega, seda enam, et transporti Tartu meil veel polnud. Järgnes teine kõne, kus oldi üllatunud, et me juba autosid järgi ei kutsu. Suutsime üllatada nii endid kui teisi.

Päikeseloojang vaadatud, fotosessioon soojas aluspesus (jälgige reklaami, kindlasti anname välja 48tunniklubi soojapesukalendri :P) ja lonks leiget teed meega.

9ks oli kokkulepitud ka Transport Tartusse, seega tõepoolest: probleemidega tuleb tegeleda siis, kui nad tõstatuvad (onju, Helen?!). - see on minu arust antud ürituse motoks.

Ja nüüd ma olen tööl, koosolekul, ja mõtted on lumes.

Aitäh Tarmo, Helen ja Taavi! Ja loomulikult kõigile teistele osalejatele, et tegite tõrvikumatka nii ilusaks.

Teen ettepaneku järgmine üritus teha toas. Ilma varustuseta, st võimalikult väheste riietega. Nt Aurasse? Mis te arvate. Ja siis jälle lumme!

Pildid on nüüd ka üleval!

PS: Tarmo, ma loodan, et su legend emalätte kohta vastab ka tõele, ma jõin seda vett üsna ohtralt.

Taevaskoja tõrvikuvalguses!

Öeldakse, et Suures Taevaskojas peab iga eestlane vähemalt kordki elus ära käima. Mingil omapärasel kombel on paigal vist eestlust kinnitav mõju tõesti.
Seda mõju pead sa ise tunnetama :-)
Kuidas sellega lood täpselt on, seda läheb
48 tunni klubi uurima ja kutsub
teidki kaasa !

Taevaskoja tõrvikuvalguses, advendiküünalde süütamisega!

Mis toimub:
Taevaskoja kohalikud kutsuvad tõrvikumatkale, giidi saatel romantiliselt lumistesse kodadesse, lisavalgustuseks kuu (tellimus sisse antud).
Järgneb lõkke süütamine, kus läidame advendiküünla, joome glögi ja võimalik ka Valgesoo rabas üllatusosaleja.

Vapramad jäävad ööbima vaatetorni ning tervitada sealt algavat päeva (kaasa õige magamiskott, alus) Kui kardab, et hakkab külm siis ühendame väed ja käed. Kui ei saa, pole hullu.

Millal: pühapäev, III adevent, 14 detsember, kell 18.45 kogunemine Räni Selveri parklas.

Kaasa: 1 tõrvik (soovituslik), küünal või pealamp, glögi ja sõbrad. Kui sa leiad, et peaks olema midagi veel, mis teeb olemise mõnusamaks siis haara kaasa (näiteks midagi nosimiseks nagu piparkook.) Ööbijatele oma varustus.

Osalustasu: 25 krooni, lapsed tasuta !

NB!: Kes märganud ei ole, siis väljas on talv ja isegi kui lumi ära sulab, on
ikkagi jahe-nii et müts pähe, villased sokid jalga ja käpikud kätte !!!

Info: Küsimuste-vastuste voor Rita-Anette 5232 177 või rita@mustnool.ee, ja eks kena ole oma tulemisest ka aegsasti teada anda, aga ega me keda ära ka saada, kui liitute näiteks 48 sekundit enne starti...

Samale aadressile ootame ka ettepanekuid 48 tunni klubi ettevõtmisteks - mitte et meil endal ideid poleks, aga kuulame ikka teid ka ära ;-)

Taevaskoja- koht kus maa ja taevas saavad kokku!

Kuidas kõik ikka alguse sai ?

Põhi süüdlane tunnistab oma patu üles. Tegelikult kogu asi sai alguse, kui käisime Rita juures Taevaskoja TPK rahvaga vibu laskmas. Mina kukkusin manguma, et läheme ikka sõitma sest jõgi ajab üle kallaste. Mõeldud tehtud aga ega selleks orgunnimiseks teab, mis palju aega jäänud. Neljapäeval kutsust Taevaskoja TPK kõik oma töötajad ja paar sõpra kanuutama.

Pühapäev oli käes ja oh imet- ärgates ei saanud ma aru, mis viga on ? Kas lund sajab nii tugevalt, et maa valge või midagi muud. Öösel oli tulnud vähemalt 15 cm lume lisa ja puud olid lookas ning autod kadunud. Pärast välja kaevamisi ja sõprade päästmist suundusime Taevaskotta. Ma sõidan iga päev seda teed pidi tööle aga see hommik oli eriline- milline lumi. Hirmuga mõtlesin, et kas pääseme maja juurde.

Kanuud kärus ajasin Niva pöördesse ja Elmar tõi kuuldavale armsad helid. Nagu suvel kui läksime järjekordsele kanuumatkale ei saanud ka seekord unustada traditsioone- laulda ja tantsida kuni raudteeni :)

Esimene ülesanne oli meil lahti kaevata tee, et saada jõe äärde. Oma olemuselt oli see ettevõtmine sürr aga ma olin ülimalt erutatud, et tahtsin õnnest hundiratast visata. Algusel lubasin jah kõigile, et mingi 1,5 h sõidame ja siis võiks kodades ka sõita. Teate, suvel on sellise vee tasemega see isegi võimalik aga kui jõgi on hooldamata siis jah 3 tundi läks. Kõige lõbusamad olid need raskused mille me ületasime- puude alt läbi pugemine ja kõik lumi kraesse, kanuu kaldale sest jõgi kinni ja pooles sääres sumpamine.

Suvel saatsin matku korraldades veele sadu inimesi ja ise olen korduvalt läbinud sama etappi. Olen enam kui kindel, et see oli kõigist kõige lahedam kanuu sõit üldse ja ma ei tea, kuna seda korrata saab. Üksnes siis kui ärkad hommikul ja annad endale ja teistele aega vaid 48 minutit. Mis teha, selline elu meil siin Taevaskojas käib.

Kokkuvõtteks tsiteerin Ritat, kellega Nivas öö pimeduses, ühe tule valguses tagasi kulgesime ,, Oleme väsinud aga õnnelikud :). “

Guaranteed to wet your pants!

see on ühe Norra raftinguklubi motoks, kuid sobis väga hästi ka pühapäevasele kanuumatkale Ahjal.

Minu jaoks algas asi laupäeval, kui pidin otsustama, kas tõesti osalen sellel täiesti kreisil üritusel, mille jaoks minul, linnatšikil isegi korralikke riideid ei ole või tegelen edasi oma elu planeerimisega.

Adrenaliin otsustas: action beats planning! Nii mõnigi asi sai talviselt jahedal veel ja lumiste okste eest põigeldes paika pandud.

Meid oli kokku 5 kanuud, 10 inimest. Enne kanuudele minekut kuulsime juttu, mida kõike teha ei tohi (nt paadis seista ja okstest kinni hoida, mis kõik said ümber lükatud), kaevasime teid lumest lahti ja siis oligi see käes. Paadid vees, meie järel.

Mitte keegi ei kukkunud vette, mis oli positiivne, kuid minul ei olnud lõppkokkuvõttes vahet - olin üdini märg ja minu paadikaaslase Lukase poolt kaasa võetud 80 promilline Stroh vist oli see, mis meid kõik see 3 tundi + elus hoidis.

Jah, lubatud 1,5h asemel oli üritus u 3h, kuigi keegi ei paista tegelikult teadvat (ega ka huvituvat) seda, kui kaua ekspeditsioon aega võttis.

Ahja oli ajas kallastelt üle, kohalikud hõikasid, et mis me kallastel aerutame; iga mõnekümne meetri tagant oli tore puupalk risti üle jõe. Meie Lukasega vapralt panime kõigile puudele sirgjooneliselt peale ja ronisime-tõstsime kanuu üle. Vahepeal jõumeetod toimib ;).

Eriti positiivne oli üritus minu kõhulihastele, sest vaatamata minu korduvatele hõigetele "paremale,paremale, nüüd vasakule, SEAL ON OKSAD EES! Paremaleee.." ei reageerinud paadikaaslane ja viis meid otse lumiste okste alla ehk siis pidime ruttu selili minema, et täie laksuga okstega näkku ei saaks.
Ja kuigi olime suurema osa ajast keskmised või viimased, ei olnud lumi okstelt teiste peale langenud, vaid ka meile tuli suur sahmakas.

Et jutt pikaks ei läheks, lõpetan siin ja soovitan kõigil pilte vaadata, see on palju ilmekam.

Ja järgmine kord tulge meite sekka!

Tänud: Tarmole, et idee välja pakkus, Ritale, et meile teatas ja Lukasele, et oli hea paadikaaslane.

AVALÖÖK!

----- Original Message -----
From: Rita-Anette Kohava
To: Hannes Puidet ; JCI Tartu liikmete ja huviliste list
Cc: Tarmo Põkka
Sent: Saturday, December 06, 2008 8:27 PM
Subject: Suurvesi Ahjal

Armsad sõbrad!

Loodan, et teie tervis on taastunud ja et mõni täna õhtul ka oma meilboksi piilub, et leida sealt järgmine suurepärane pakkumine:

Suurvesi Ahjal
ehk
Taevaskoja Puhkekeskus meie huviliseTarmo Põkka isikus kutsub oma sõpru nautima erilist veemaagiat Lõuna-Eesti kaunimale jõele Ahjale.

Millal: 7.detsember
start Tartu piirilt Armeenia köögi juurest 9.00
saabumine tagasi: hiljemalt 14.30
mis maksab: 75 krooni
kuidas riietuda: soojalt, veekindlad jalatsid
mida kaasa võtta: hea tuju, sõber ja kuivad vahetusriided kilekotiga - kanuu ümberminek ei ole soovitatav, aga me ei saa keelata kedagi ;-)
Kõige hilisem reageerimise kellaaeg on hommikul 9.30- sest siis jõuate veel liituda meiega kanuude vettelaskmiskohas ja ka meie oskame teie jaoks kanuud kaasa võtta.

Kõik küsimused saavad vastuse telefonil 52 32 177 - Maasika Vallatu Lumehelbeke alias Rita-Anette

PS! Kallid kojakaaslased, kes leiavad selle meili oma postkastist alles esmaspäeval- palun ärge olge kurvad, et sellest üritusest ilma jäite -
vaid rõõmustage, et see on märk sellest, et Tartu kojal on, millega üllatada ning kojakaaslastega tasub suhelda ka väljaspool koosoleku aega...
sest iial ei või teada, milline vahva mõte nende peas küpsemas on või milline pöörane idee vajab elluviimist- järgiproovimist ;-)


Just nii ja sellest meilist sai alguse 48 tunni klub. Ehee, optimistid nagu me oleme, siis tulevikus loodame oma sõpradele vähemalt veidi pikemat reageerimisaega võimaldada kui seekordne 13 tundi. Ehk siis kuni 48 tundi. Või vähemalt 48 tundi. Või 48 minuti. Või.... Igatahes püsige lainel!

Tulekul:
Järgmised sissekanded –
"Mis juhtus Andres Lapeteusega ehk JCI versus Ahja."
"Kes, kus ja milleks ehk 48 tunni klub siin ja praegu!"