Tuesday, December 9, 2008

Guaranteed to wet your pants!


see on ühe Norra raftinguklubi motoks, kuid sobis väga hästi ka pühapäevasele kanuumatkale Ahjal.

Minu jaoks algas asi laupäeval, kui pidin otsustama, kas tõesti osalen sellel täiesti kreisil üritusel, mille jaoks minul, linnatšikil isegi korralikke riideid ei ole või tegelen edasi oma elu planeerimisega.

Adrenaliin otsustas: action beats planning! Nii mõnigi asi sai talviselt jahedal veel ja lumiste okste eest põigeldes paika pandud.

Meid oli kokku 5 kanuud, 10 inimest. Enne kanuudele minekut kuulsime juttu, mida kõike teha ei tohi (nt paadis seista ja okstest kinni hoida, mis kõik said ümber lükatud), kaevasime teid lumest lahti ja siis oligi see käes. Paadid vees, meie järel.

Mitte keegi ei kukkunud vette, mis oli positiivne, kuid minul ei olnud lõppkokkuvõttes vahet - olin üdini märg ja minu paadikaaslase Lukase poolt kaasa võetud 80 promilline Stroh vist oli see, mis meid kõik see 3 tundi + elus hoidis.

Jah, lubatud 1,5h asemel oli üritus u 3h, kuigi keegi ei paista tegelikult teadvat (ega ka huvituvat) seda, kui kaua ekspeditsioon aega võttis.

Ahja oli ajas kallastelt üle, kohalikud hõikasid, et mis me kallastel aerutame; iga mõnekümne meetri tagant oli tore puupalk risti üle jõe. Meie Lukasega vapralt panime kõigile puudele sirgjooneliselt peale ja ronisime-tõstsime kanuu üle. Vahepeal jõumeetod toimib ;).

Eriti positiivne oli üritus minu kõhulihastele, sest vaatamata minu korduvatele hõigetele "paremale,paremale, nüüd vasakule, SEAL ON OKSAD EES! Paremaleee.." ei reageerinud paadikaaslane ja viis meid otse lumiste okste alla ehk siis pidime ruttu selili minema, et täie laksuga okstega näkku ei saaks.
Ja kuigi olime suurema osa ajast keskmised või viimased, ei olnud lumi okstelt teiste peale langenud, vaid ka meile tuli suur sahmakas.

Et jutt pikaks ei läheks, lõpetan siin ja soovitan kõigil pilte vaadata, see on palju ilmekam.

Ja järgmine kord tulge meite sekka!

Tänud: Tarmole, et idee välja pakkus, Ritale, et meile teatas ja Lukasele, et oli hea paadikaaslane.

2 comments:

Tarmo said...

Tegemist oli vaprama paatkonnaga- ükski takkistus ei sundinud neid välja tulema :)

Liisi Toom said...

:) njah, kohati küll tekkis küsimus, kas see mõistlik on, kanuudele see vist eriti hästi ei mõjunud. Aga mis sa teed, kui paadis on kaks suure tahtejõuga ja takistustearmastajast sõudjat.