olid siis tänase ürituse märksõnad. Väike räätsaringAlam-Pedja loodukaitse alal väikse mõnusa seltskonnaga, sest 48 minutine etteteatamine jäi ülejäänud rahvale veidi lühikeseks. Kokku oli meid siis täna neli suurt ja kolm väikest. Alustuseks nautisime vaadet raba servas asuvast tornist ja tõdesime, et see on täiesti suurepärane koht ööbimiseks. Nii et kevadel ilmselt tuleb ette võtta üks rattamatk, mille üks osa oleks siis päikesetõusu tervitamine tornis. Vaadet nauditud, asusime laudrada järgides teele, sellest järjest eemaldudes. Igatahes olime me ühel hetkel omadega täiesti rabas, see tähendab, et teed enam ei olnud ja vaid üle pisikeste rabamändide paistvad suured puud juhatasid meile, kuhupoole jääb tagasitee. Õhk lõhnas värske lume ja sookailude järgi. Täisringi me tegema ei hakanud, sest lisaks räätsadele kuulus meie lisavarustusse ka üks 2,2 aastane jõnglane, kes resideerus suurema osa matkast kellegi süles, kukil või kelgul ja korrigeeris oma olemasoluga meie liikumistempot päris korralikult. Kui teel olles saime põske pista mõned mõnusalt külmunud jõhvikad, siis matka lõpetasime kuuma tee ja pirukatega :-)
Posts
1 comment:
Mõned pildid siin: http://picasaweb.google.com/monikah30/20090120RTsamatk09#
Post a Comment