Thursday, January 1, 2009

Andres Lapeteuse juhtum versus tritsutamine


Kes ikka veel käib siin blogis uurimas, et mis siis ikkagi juhtus Andres Lapeteusega, siis sõbrad, kui te seda ise ei tea, siis vaadake filmi või lugege raamatut- see blogi on mõeldud ikka 48 tunni klubi tegevuse kajastamiseks ;-)
Ja kuuldused 48 tunni klubi hääbumisest on tugevalt liialdatud, lihtsalt pikad pühad võtsid oma, kuid uuel aastal oleme taas pauguga tagasi. Täna siis Emajõe luhal tritsutamas. Ürituse alguses selgus Laululaval, et lubatud uisud on kindlas kohas ja see koht on luku taga ehk meie uiskudeta. Ükski õige 48tunniklubilane ei heida meelt ja paari telefonikõnega sai see mure lahendatud. Lihtsate lahendustega meie klubi ei lepi- kui juba uisud koos klubiga jalga panna, siis peab sellel olema ka väike klubimaik juures. Seekord oli selleks koht- õhtuhämaruses ja ilutulestiku valguses saladuslikult helendav Emajõe luht, sest eks Lõunakeskusesse uisutama võib ju igaüks ise ka minna ;-) Eesmärk uurida, kas jää kannab. Kandis küll, aga eks parajalt adrenaliini tekitas püssilasuga sarnase heliga jäässe jooksvad mõrad. Kui täiesti aus olla, siis keegi sai vist isegi jala märjaks.
Mina isiklikult tundsin tohutut naudingut ja vabanemise tunnet liueldes kiirelt läbi salaliku õhtuhämaruse, saatjaks head sõbrad ja tuttavad. Feeling! Mõned märksõnad ka:
suurepärane ilm, ilutulestik, linnakuma, kiirus, mats ja maaühendus ehk gravitatsiooni vastu ei saa..
Just seda 48 tunni klubi oma sõbradele ja huvilistele pakkuda tahabki- feeling vahvatest asjadest, mida võid teha koos sõpradega või mida võid teha just selleks, et endale sõpru-tuttavaid leida. Kui kellegil on tunne, et tahaks hirmsasti kaasa lüüa, aga pole 48 tunni klubis ühtegi tuttavat, siis ei maksa muretseda- ootame ja võtame vastu kõik huvilised :-) Uute liikmete integreerimise eest vastutan mina isiklikult, andke ainult oma soovist märku!
Ma ei imestaks üldse, kui juba järgmine üritus leiab aset sellel pühapäeval, hoidke ennast kursis ;-)

5 comments:

Tarmo said...

Aasta on edukalt käima tõmmatud. Eriti nauditav oli siiski see vabadus, et saa saad liikuda seal kus tavaliselt ei ole võimalik. Naljatades ütlesime alguses, et näed ilmaga on jälle jopanud ja kuu, lõputu jää, sõbrad, linnakuma tegid ajsa unustamatuks.

Raili said...

Mul on hea meel, et keegi teist ära ei uppunud, sest selle mõra pärast ma ei tulnudki..

Monika said...

Laura pildid on üleval:

Monika said...

Sry, link ise ka:
http://picasaweb.google.com/monikah30/LauraPildidUisutamisest#

Tarmo said...

Väikene täiendus, et kui meie käisime uiskudega jääl siis täna käiakse samas kohas autodega uisutamas. Eile õhtul oli pidavlt vähemalt üks auto jääl lustimas.